VIIRUS

Eile või üleeile mainis Mees mulle telefonis, et tööl on mitu inimest juba kõhuviirusega koju läinud. Ma ütlesin, et ta tuleks ära sealt aga ta arvas, et pole hullu. Täna. Täna otsustas ta halvale enesetundele vaatamata kooli minna, kus ta suutis olla 15 minutit, enne kui koju tuli. Nüüd on ta kodus, elutoas lahtitehtud diivanil. Mina olen Tütrega magamistoas ja olen veidi hirmul. Ma arvan, et me oleme juba nakatunud ja on vaid aja küsimus, millal meie siruli oleme. Suurim hirm on Tütre pärast. Kui mina haige olen, ei pruugi ma suuta temaga tegeleda ja kui tema jääb haigeks, siis me ilmselt oleme lõpuks haiglas vedelikupuudusega. Ja kui ma nägin Meest sellises olekus, siis ma ei kujuta ette, kui abitu ja hirmununa ma tunnen end siis, kui laps haigestub.
Enne ma lausa kergelt värisesin hirmust, nüüd on natuke kergem. Võib olla on see C-vitamiinist ja küüslaugust, mida ma enne sisse ahmisin. Aga võib olla on vaikus enne tormi.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s