JUURIKAD JA KOMMID

Blogimaastikul on tihti nii, et keegi kirjutab mingil intrigeerival teemal ja kui see teema kedagi mingil moel puudutab, kirjutab ta sellest omakorda enda blogis ja siis võib see sama teema läbida veel mitmeid mitmeid blogisid. Ma mõtlesin küll, et mina nende lumepallidega kaasa ei taha väga veereda, eriti siis, kui asi võib lõpuks inetuks minna. Aga ma läksin nii leili teema peale, millest Mariann oma blogis kirjutas. Tegelikult haaras mind püha viha, kui lugesin kommentaare. On ikka inimesi olemas. Küll on 4-kuusele mett antud, soovitatud marineeritud kurki lutsutada anda ja ei tea, mis veel. Mul jookseb aju täiesti kokku, tahaks suurest vihast ümberringi kõik segi peksta. Ma ei pea ennast mingiks eksperdiks aga mind hämmastab see ülim rumalus. Ma ei mõista ämmasid, kes poetavad lapsele laua alt salaja suhkrutüki või emasid, kes annavad oma ALLA AASTASELE liköörikommi! Ma ei tea, miks see mind nii endast välja ajab, mind valdab täielik ängistus ja ma tahaks peast kinni hoides karjuda. Kuidas!?

Miks ei mõelda oma peaga? Miks nii pimesi usutakse kõike, mida räägitakse? Ma tunnistan, et olen isegi kohati selline. Õnneks on mul mees, kes paneb kõik küsimärgi alla. Aga kui teema puudutab lapse kasvatamist, siis enamasti sean ma ise kõik väited küsimärgi alla. Keerutan neid oma peas, kasutan eelnevaid teadmisi, töötan need läbi ja siis võtan seisukoha, mis mulle kõige õigem tundub. Aga mulle näib, et mõned inimesed tõesti ei mõtle. Nad ei loe erinevaid materjale ja nad ei kuula erinevaid inimesi. Kui keegi vanemast generatsioonist midagi väidab, siis võetakse seda puhta tõena. Ta on vanem – järelikult teab.
Minule andis ämmaemand väikese raamatukese informatsiooniga, kuidas last toita. Samuti võib seda kahtluse alla seada aga minu arvates pole seal midagi sellist, mida täIesti ajuvabaks võiks pidada. Seal on kirjas, et tuleks alustada harjutamist köögiviljadega, magusaid puuvilju tuleks tutvustada hiljem. Selgelt on öeldud, et soola ja suhkruga ei ole vaja maitsestada, mis on täiesti loogiline, kui natukenegi tervisliku toitumisega kursis olla. Ma sain raseduse ajal teada, et alla aastasele lapsele ei tohi anda mett. Seda, et mesi on allergeen, teadsin ma juba varem, kuid botulismiohust sain hiljem teada. Botulism põhjustab lihashalvatust ja kui see haarab kopsu- ja südamelihaseid, siis on see surmav. Kuna alla aastaste laste seedesüsteem ei suuda veel botulismibaktereid hävitada, on mee andmine beebidele eluohtlik. Täiesti ajuvaba, kui su laps jääb raskesse haigusesse, sest keegi oma piiritus rumaluses andis talle mett. Veelgi ajuvabam on see, kui on sugulasi informeeritud, et lapsele veel kommi ja muud magusat ei anna ning hiljem keegi poetab salaja suhkrutükikese talle põske. Või et ema annab oma kahekuusele šokolaadi. Ma tõesti ei mõista. Ma ei saa aru, kuidas ei arvestata lapsevanema soovidega ja pärast arvatakse, et “Kunagi tehti nii ja kõik on korras!” on adekvaatne vastus. Ei mingeid vabandusi, ei mingit enda eksimuse tunnistamist. Ikka teatakse lapsevanemast paremini, tuntakse lapsele kaasa, et vanemad jätavad heast paremast ilma. Minge häbenege!

Ma ei julge Tütart teatud inimeste hoolde jätta, sest minu arvates on nad ikka nendes iganenud seisukohtades kinni ja ma ei tea, mis neile okei võib tunduda. Mina ei taha Tütrele anda ei hapukurki, mandariine, frikadelle ega šokolaadi. Ma ei taha, et temaga nutmise pärast riieldakse, teda noritakse või tema üle selle pärast naerdakse. Ma ei taha, et keegi teda ähvardaks või hirmutaks. Ma tahan teda armastusega ümbritseda. Ma tahan teda kõige eest kaitsta. Ma tean, et see pole võimalik ja ka mitte tervislik aga seda tahab iga ema kõigest hoolimata. See ei olegi sõna otseses mõttes mõeldud aga saate ju aru. Ma siiski soovin kogu südamest, et minu lähedased arvestavad minu kui lapsevanema soove ja ei tuleks mingi jabura mõtte peale pakkuda minu lapsele kommi või limonaadi enne, kui mina ise seda teen.

Ma ei oska sellel teemal adekvaatselt rääkida, sest ma tahtsin rohkem vihastada. Mina ei ole mingi ütleja, et nüüd tehtagu nii, sest nii on õige. Täpselt nagu keegi teine pole mingi ütleja. Ma pole väga pädev tervislikust toitumisest rääkima, ma teen seda, mida pean õigeks (mõningate kõrvalekalletega) aga siiski ma panen pahaks inimeste teadmatust ja ignorantsust. On teada, et Coca Cola ja Chupa Chups on keemia- ja suhkrupommid ning pole head mitte kellelegi. See on FAKT! Miks siis on hea mõte neid väikesele beebile pakkuda?

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s