BEEBIGRUPID

Mina olen olnud vaid kahes Facebooki beebigrupis. Beebid 2013 ja Juuni beebid 2013. Enam pole kummaski. Esimeses olin ma hästi vähe aega, seal olid lisaks eestlastele ka mingid välismaalased, kes seina päikeseprillide reklaamidega spämmisid. Ma ei saanud sealt grupist midagi kasulikku, pigem häirisid need postitused, mis minu uudistevoogu sattusid.
Aga juunibeebidega on teine teema. Liitusin sellega, kui ma olin juba päris rase. Seal oli tekkinud juba mingi teatud inimeste ring, kes siis aktiivsemad olid. Minul oli huvitav ja informatiivne lugeda, sain mõne koha pealt targemaks ja ma tundsin end kindlamalt. Esmarasedana kipuvad hirmud ja kahtlused ju kergemini tulema. Seal grupis oli kohustuslik lisada pilt endast või perest, kirjutada iseloomustus ja täita ootamise tabelit. Rõhk sõnal ” kohustuslik”. Mina neid reegleid siiski ei täitnud. Pole kellelgi võõral vaja teada, palju ma kaalun, kes mu ämmaemand on ja kus ma sünnitada tahan. Sellise info jagamine on rangelt vabatahtlik. Miks see peab kuskil tabelis olema? Liiatigi, kui seda tabelit saavad näha kõik (hiljem selgus, et kellegi mees sai seda oma konto alt näha). Üks hetk kerkis teema, et grupis on üle saja liikme ja umbes 30 on aktiivsed, viskame need vaikijad välja! Paljud pole pilti ja tutvustust lisanud ja tabelis on ainult 60 inimest kirjutanud! Okei, ma saan aru, et on imelik, kui üks seltskond kirjutab väga avameelselt oma muredest ja seda loevad mingid täiesti võõrad vaikijad, siis tekib küll natuke kõhe tunne. Siis ma võtsin esimest korda vaikijate kaitseks sõna, selgitasin oma seisukohti ja sain ka aktiivsetest aru. Sellel samal põhjusel valisin mina mittejagamise tee. Mina ei taha oma lapse kohta informatsiooni jagada. Ma peaksin arvestama ka tema õigustega. Minul poleks hea tunne, kui ma leiaksin praegu internetist mõne pildi, kus ma näiteks palja tagumikuga ukerdan. Ometi leidub ka selliseid pilte. Mind materdati maha. Olen paranoiline ja kes siin ikka neid pilte ja infot lekitab. Ma ei suutnud neile seda selgeks teha, ilma et mind poleks lõpuks vandenõuteoreetikuks tembeldatud. Sellest intsidendist jäi mulle paha maik suhu. Jube õelad oldi! Ma olin täielikus hämmingus. Mina üritan ikkagi umbisikuliselt end väljendada, et võimalikult vähe kellelegi liiga teha aga mõnel puhul nimetati lausa nimesid, mis minu arvates on ebaviisakas.
Ma jäin sinna gruppi edasi, sündisid esimesed lapsed ja ka minu sünnitus oli lähedal. Vaatasin igatsusega neid beebipilte ja ootasin oma beebit. Aga siis hakkasid noored emad end väga radikaalselt väljendama. Eriti siis, kui nad endast väljas olid ja laps näiteks nuttis. Pärast sünnitust ma paar korda kiikasin oma Facebooki, lugesin, kuidas tahetakse aknast alla hüpata ja ma ei tea, mis veel. Siis tulin ära. Vahel on tõesti nii abitu tunne, et tahaks laamendada aga mitte, et tahaks köit või kõrget maja. Ei ole väga hea väljendus. Äsjasünnitanuna läksid mulle sellised asjad valusalt hinge ja mul polnud seda vaja.
Kui Tütar oli umbes 2-kuune, siis liitusin uuesti. Olin aktiivsem ja avaldasin rohkem arvamust. Lisasin isegi Tütrestst pildi, kirjutasin veidi juttu ja täitsin minimaalselt tabelit. Uusi inimesi oli ilmunud ja tundus, et aktiivsem seltskond on vahetunud. Pärast selgus, et endised aktiivsed olid eraldi grupi teinud omavahel suhtlemiseks.
Vahepeal oli mingi kokkutuleku teema. Mina ütlesin, et ma hea meelega tuleks ka oma lapsega. Ma tahaksin väga suhelda teiste noorte emadega aga ma ei taha kuidagi sundida end mingeid suhteid looma. Kokkusaamised on toredad, sest siis saab tasakesi suhelda mitme inimesega ja kui kellegagi tekib klapp, siis suhelda ka hiljem. Tundus, et see konkreetne kokkusaamuse idee vajus ära. Mõtlesin, et mis siis ikka. Aga kui ma käisin asjavahetuse raames korra Malluka juures, sain teada, et sellega oli ka mingi draama tekkinud. Facebookis olevat event tehtud, paljud olid plaaninud minna ja siis olevat öeldud umbes, et ärge tulge, ainult teatud inimesed on tegelikult oodatud. Jube nõme ikka. See teema läks minust küll mööda aga olen siiski veidi õnnetu, sest ma oleksin tahtnud osaleda.
Enam ma pole üheski grupis. Tegin pausi, sest ma nägin, et mingi tobe skandaal hakkab jälle tekkima. Üksteisele võõrad naised hakkavad nimesid nimetama ja lahmima. Võib olla peaks mingi muu grupi otsima. Või blogi kaudu kontakte looma?

Advertisements

6 thoughts on “BEEBIGRUPID

  1. Monika

    Sattusin juhuslikult malluka blogi kaudu (kommentaaride vist, kui täpsem olla) sinu blogisse ja sel kohal pidasin õigeks sõna võtta, et mul on samuti juunibeebi. Olin ka ise seal facebooki juunibeebide grupis, aga see draamatsemine viskas juba raseduse ajal üle, tulin tulema. Meil on mõned liikmed perefoorumist facebooki üle kolinud, rohkem ei kuulu kuhugi. Kuid kuna meil on sama vanad lapsed, siis minul pole uue tutvuse vastu midagi, kui huvitatud oled. 🙂

  2. Tere Anette! Rõõm oli sind näha minu blogi jälgijate ridadesse astumas!
    Beebigruppide suhtes olen ma paljuski samu mõtteid mõlgutanud. Õnneks on mul mõlema lapse gruppi tore ja mõistlik seltskond sattunud, kuigi on olnud teemasid, mis on kirgi üles kütnud küll… Aga sellest tabelimajandusest ei saa ma tõesti aru 🙂 Ma mõistan inimeste soovi, et oleks koht, kus kõik on ülevaatlikult kirjas, mitte laiali erinevates vestlustes. Kuid turvalisuse risk on siinkohal ikka suur mu meelest ja andmed on seal liiga põhjalikud.

    1. thejanette

      Tere! Sul on väga hea blogi, täpselt minu jaoks. Tänu sellele sain teada Montessori meetodist, mille lähenemine mulle väga meeldib ja saan ideid, kuidas lapsega aega veeta. Paneb tegutsema!
      Tere tulemast ka minu blogi lugejaks! 🙂

  3. Pingback: INTERNEEDUS | SARAMANDER

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s