METSAD JA MÄED

Hakkasin tasakesi oma eelmist blogi lugema. Leidsin sealt tsitaadi, mis läheb praegu ka hinge.

“Seetõttu eelistan ma merele mägesid; ja aastatega sai sellest kalduvusest kiivas kiindumus. Ma vihkasin neid, kes minu poolehoidu jagasid, kuna nad ähvardasid minu jaoks nii hinnalist üksindust; samas aga põlgasin ka neid, kelle jaoks mäed tähendasid eelkõige enese liigset väsitamist ja suletud silmapiiri ning kes seega polnud võimelised kogema tundeid, mida mäed minus tekitasid. Terve ühiskond oleks pidanud tunnistama mägede üleolekut ja mind kui nende ainsat omanikku.” – Claude Levi-Strauss

Ma elasin siis Tartus. Istusin üksinda ühikatoas ja lugesin kohustuslikku kirjandust. Kell kaks öösel käisin kohvi ostmas ja Emajõe ääres istumas.

Ma olin Tartus alati kurb.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s