LILL

Viimastel päevadel olen ma olnud nii väsinud. Hea meelega pikutaks päevad läbi voodis ainult. Mulle välja kirjutatud antibiootikumid on päris kanged ja ma pean neid võtma kolm korda päevas. Iga kord, kui on vaja uus annus võtta, tunnen, et õõh, üldse ei taha. Need teevad enesetunde nii kehvaks. Iiveldus ja isutus vaevavad aga kõht on nii tühi. Kui ma vaheldumisi probiootikume ei võtaks, oleks ma ilmselt täiesti siruli.
Täna on juba mõnusam olla. Kell pool kaksteist avastasin, et ma olen juba nii palju teha jõudnud. Käisin poes, jalutasin Tütre magama, tõmbasin tolmuimejaga toad üle ja panin pesu pesema. Nüüd ma olen ülejäänud lapse uneaja voodis pikutanud ja imestan, et tal on väga pikk uni olnud. Üle kolme tunni vist isegi.
Pärast imetamise lõpetamist on ta olnud vaid veidi rohkem nutusem aga minu lähedust on tal väga palju rohkem vaja. Nii me siis veedame päevad nii, et ta on mul enamus ajast süles. Mängib süles, sööb süles, niisama lebotab süles. See viimane meeldib mulle kõige rohkem, sest varasemalt talle ei meeldinud üldse paigal olla. Ikka pidi kõndima või palli peal õõtsuma.
Ühesõnaga, elu on ikka enamjaolt lill ja millegi suure pärast muretsema ei pea. Sest kui Tütar magab, vaatan ma telefonist temast videosid.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s