ALLES JUBA

Hea on olla terve. Ega enne ei saa aru, kui haigeks ei jää. Seekord pidi nii mitu asja kokku jooskma ja no poolteist nädalat oli nii kehv olla. Antibiootikumid tekitasid tunde nagu oleksin jälle rase. Väsimus, iiveldus, isutus. Huhh, vähemalt nüüd äkki tean, milline esimene trimester olema saab väikese lapse kõrvalt. Natukene. Imetamise ära jätmine päeva pealt on päris karm värk. Mina olen siiamaani natukene kurb selle pärast aga Tütar kohanes väga kiiresti. Lausa uskumatu, kuidas ma võtan ta õhtul voodis kaissu ja ta lihtsalt suikub unne. Ahmaizing! See on muidugi parimatel päevadel. Mõnikord ma ei taba õiget hetke ja lähen näiteks liiga vara magama ja see talle ei sobi. Näiteks nagu eile. Tundub, et alles nüüd hakkab mingi päevakava paika loksuma, enne oli kõik palju kaootilisem. Uneajad ja söögiajad oli suhteliselt sassis aga nüüd tuleb rutiin sisse.

Viimasel ajal olen tabanud end mõttelt, et oeh, kui väike Tütar ikka oli, natuke vähem kui aasta tagasi. Ja nüüd ta kõnnib ja tuleb ronib mulle kaissu, paneb käed ümber kaela või tuleb võtab mu turvalisest jalast kinni ja piilub sealt tagant külalisi. Võtab ikka ohkama küll. Kui ma antibiootikumikuuri ajal end kehvasti tundsin, siis üks hetk sattusin täpselt õigel hetkel magamistuppa. Õues oli soe ja kõik hakkas õitsema ja nagu alati, on magamistuba kõige jahedam tuba majas. Ja mis lõhn seal oli! Ma ei oskagi selgitada. Selline värske ja magus. Voodilinad lõhnasid nagu rahulikud magavad inimesed. Aeg liikus teistmoodi ja leebelt tegi mulle pai. Täpselt sama lõhn, mis oli siis, kui Tütar sündis. Uus rahulik algus, kui võis lõputult voodis pikutada ja nuusutada värsket beebit. Minu oma last. Nüüd ma ootan jälle, et ilmad läheksid soojaks ja äkki ma saan veel seda lõhna tunda.

Vähem kui kahe nädala pärast saab Tütar aastaseks. Uskumatu. Mul polegi enam beebi vaid mul on täitsa laps. Kõnnib juba natuke rohkem kui roomab ja teate, ta jonnib ka. Viskub südantlõhestavalt põrandale kõhuli ja kriiskab, kui ma näiteks ta korra maha panen, et putru segada. Huhh, mulle tundub, et päris katsumused lapsevanemana alles algavad.

pikad jalutuskäigud on meie lemmikud
pikad jalutuskäigud on meie lemmikud ja no see armas nina!

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s