STRESS

Mul on praegu nii lühikese ajaga tekkinud nii suur stress, et ma ei suuda väga millegi muuga tegeleda, kui selle ühe ainsa probleemiga. Ja see on nii terav, ühte kohta surkiv stress, mida ma varem pole kogenud. See on nii intensiivne, et mul on kõhus kogu aeg mingi sõlmeke, mis ei lase magama jääda. Ma ei jõua ära oodata, millal ma selle lahendatud saan ja millal me saame perena värsket õhku hingata.
Me peame leidma korteri, kus elada. Me peame minema siit ära. See on parem meile ja see on parem teistele.
Õnneks oleme me Mehega ühel lainel ja see on suurim kergendus, sest see oli minu jaoks kõige raskem osa – kas meile on olulised samad asjad? On.
Ma olen järsku nii õrn ja emotsionaalne, et hakkan kergesti vesistama aga samas ma tunnen, et miski on minus paigas ja seda ei saa enam liigutada. Minus on mingi asi, mis paneb minu sõna maksma ja lubab mul ilma kartmata öelda välja asju, mida ma varem võib olla poleks öelnud.
Olen lühikese ajaga avardunud ja mul on väga huvitav end kõrvalt jälgida. Hea on kasvada ja raskustest targemana välja tulla. Praegu ma tunnen end nagu leht vihmasajus aga kui see hoovihm möödub, on nii hea värske hingata.

Aitäh, elu.

20140628-000841-521836.jpg

Advertisements

2 thoughts on “STRESS

  1. Laura

    Mis ütleks veel paremini, et kõik saab korda, kui peotäis metsmaasikaid täiesti ebasuvises juunikuus. Küll ülejäänud ka üsna pea paika loksub 🙂

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s