KUMMALINE

Mulle meeldib sügis. Uute alguste tunded ja lõhnad. Krabisevad langenud lehed, kuldne päikesevalgus, mis muutub kiirelt tänavalaternate, autotulede ja koduakende valguseks. See mõnus karge õhk, mis tekitab tahtmise minna välja pingi peale külmetama ja veini jooma. Teate küll.

Kõige mõnusam on see, et saab jälle kihiliselt riietuda. Ma armastan sellist. Kampsunid, sallid, poolkindad ja tuttmütsid. Ilusad saapad, põlvikud ja villased sokid. Minu lemmik. Mul on tihtipeale veel varukindad ka kaasas ja tihtipeale on neid kellelgi ka vaja läinud, jee.

Selle jutuga tahtsingi riiete juurde jõuda. Mul on praegu mingi periood, kus ma hirmsasti tahan midagi uut. Rookisin oma kapi põhjalikult tühjaks ja kavatsen allesjäänud hunnikus veel ühe sorteerimise teha, sest ma tunnen, et ma ei taha nii palju ja nii ebakvaliteetseid riideid. Ma olen enamus oma riideid teiselt või maiteamitmendalt ringilt saanud ja kuna need on tihti väga hea hinnaga, siis ma olen hankinud asju, mis mulle lõpuks nii väga ei meeldigi. Ja siis need võtavad ruumi ja jäävad kogu aeg silma alla ja kõige rohkem häirib mind see, et enamus mu riideid pole kuigi kvaliteetsed. Õhh, nende hulgas on ka alles eelmisel aastal ostetud H&M-i asju näiteks ja ma ei taha enam. Ma tahan kvaliteeti ja klassikat ja lihtsust ja mugavust. Mul on näiteks nii hea meel oma Ecco sandaalide üle. Need on jalas nii mõnusad pehmed ja ilusad ja täitsa kindlalt peavad mitu-mitu aastat vastu ja on ikka sama head.

Kuna mu kapp on üsna tühi, siis sobrasin Pinterestis ja uurisin, mis mulle meeldiks ning jõudsin omadega hoopis lasteriiete juurde. Väga ilusaid ja toredaid lasteriideid on olemas. Sellised lihtsad, mugavad, lastele kohased. No ikka sellised, mille tegemisel on arvestatud, et neid hakkab kandma laps. Laps, kes tahab mängida liivakastis, jäätist süüa, tigusid ja kive korjata. Ja nii edasi. Aga siis ma näen pilte, kuidas lapsed on riides nagu täiskasvanud, aksessuaaridega üle külvatud, poseerivad ebaloomulikes poosides nagu täiskasvanud modellid, pilk kuskile kaugusesse suunatud, suu prunti aetud. Uhh. Misasja. Ma ei tea, mina tunnen end natuke häirituna sellistest piltidest. Esimene asi, mis ma mõtlen, kui näen lapsel mitut kaelakeed kaelas rippumas, on see, et need jäävad mängides igale poole ette ja taha kinni, mis võib viga teha jne. Või siis käekott, mis on lapse kohta liiga suur. Kui palju on näha käekotiga kolmeaastaseid? Kummaline selliseid pilte näha, see ei mõju loomulikult.

Palju ägedam on näha pilte lastest, kelle riided võimaldavad end mõnusasti liigutada, et rannas kivide vahelt aardeid otsida või metsas puu otsas ronida. Või diivani peal megasossult lõunauinakut teha ja pärast endale küpsisepuru ja piima peale ajada. Nii nagu käib. Nagu päriselt käib.

Okei, ma lähen Pinteresti tagasi, tuli tahtmine lihtsalt midagi arvata vahepeal.

Advertisements

9 thoughts on “KUMMALINE

  1. Ma olen samu mõtteid mõlgutanud viimasel ajal, no kohe täpselt samu 🙂
    Plaanis enne aasta lõppu garderoobi kapp muretseda koridori (hetkel “suuurte” riided kummutis) ja enne seda tahan teha oma riidevarud poole väiksemaks. Et oleks iga hooaja kohta max 3 komplekti ja neid siis omavahel kobineerida. Niikuinii käin vaid teatud riietega ja ülejäänud seisavad niisama ning võtavad ruumi. Lasteriietega aga ma ei teagi mis saab, mul on neid nii palju ja ma ei raatsi neid müüa ega ära anda, kuid 8 last vist ei suudaks ka neid läbi kanda. Pean veel endaga tööd tegema ja lõpetama selle lasteriiete kokku ahnitsemise, ning ka lastele jätma alles vaid vajalikud riided.

    1. Anette

      Mul lastel õnneks liiga palju riideid pole ja neid hangin enamus teiselt ringilt, sest esiteks nad kannavad neid nii lühikest aega ja teiseks on siis need nii mitu korda pesus käinud, et mu lapsed puutuvad tootmisel kasutatavate kemikaalidega minimaalselt kokku.
      Ma pean enda garderoobi väga põhjalikult läbi mõtlema, sest praegu valitseb mu kapis paras segadus. Tüütu värk aga samas huvitav ka 😀

      1. Anette

        Ega see liiga kergeks tehtud pole. Teiselt ringilt võib suure jura keskelt ilusaid pärle leida aga ma pole kunagi viitsinud niiviisi pühenduda. Pigem lähen õnne peale välja, et kui näppu jääb, siis on tore aga ülemäära pingutada ei viitsi 😀

  2. Olen ise ka näinud, kuidas üks ema oma tütardest – 4 ja 6-aastane (umbkaudne hinnang) Viljandis maalilisel taustal lossivaremete juures pilti tegi. Ükshaaval poseerisid tüdrukud, imelikes poosides ja mitte ainult pruntis suudega. Ma olin kohe tükk aega natuke häiritud, et laste lapsepõlv 10 aastat ettepoole nihutatud, aga arvasin, et see oli harv nähtus.
    Pinterestis pole sellistele piltidele õnneks peale sattunud, aga vähemalt tean nüüd, et see on mingi trend. Küllap see valmistab lapsi ette – kui nad varateismelisena endast poosetamispilte ja endleid üles riputama hakkavad, on nad pooside võtmises teistest vaksa võrra ees 🙂

    Kuid käekotid on kasutusel küll meie kaheaastasel piigal, autode vedamiseks 😀 Mõned legomehed reisivad ka vahel käekotis, kui autode vahele mahub. Aga need ei ole päris need “A3-mapp-mahub-sisse-käekotid”, vaid sellised väiksemat sorti. 🙂

    1. Anette

      Ma tahaks loota, et mu lapsed liiga palju poosetama ja selfisid tegema ei hakka, hehe.
      Kotid on praktilised asjad küll, meil on seljakott kasutuses aga kotil ja kotil on vahe ka. Autode ja legomehikeste transpordiks on okei aga lihtsalt aksessuaarina imeilus kotike on kummaline vaatepilt. 🙂

  3. Pingback: “Ei võida see, kellel on rohkem asju” | madiken.wordpress.com

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s