AITÄH

Pärast eelmise kurva sissekande kirjutamist sõitsin kesklinna Mehele järgi, ootasin teda kõnniteel peatudes, noorem laps tagaistmel karjumas, helistasin korduvalt, saatsin mitu sõnumit. Ei vasta. Muutusin aina ärevamaks, vihasemaks, muretsesin, et äkki on midagi juhtunud. Ja siis tuli üks suur õela ilmega Ühisteenuste onu mulle hukkamõistvalt silma vaatama ja kapoti peale koputama. Võib olla seisin ülekäigurajale liiga lähedal. Ma oleksin tahtnud suures vihas talle keskmisi sõrmi vibutada, sest krt miks sa oled nii õel, normaalselt ei või suhelda v!? Vajutasin gaasi põhja, kihutasin minema, samal ajal Meest kõnedega pommitades ja kui ta lõpuks vastu võttis, puhkesin nutma ja nuuksusin hüsteeriliselt talle torusse. Nädala jooksul oli minusse nii palju asju kogunenud ja nagu tellitult langesid nõmedad asjaolud ühekorraga kokku ja tammi taga olnud tulv pääses valla. Nutsin südamest terve tee koju, tundes ühtaegu ärritust ja kergendust. Tundsin end ka selle kurja onu poolt häbistatuna. Nii paha tunne. Nutsin nii palju kui jaksasin ja hakkas kergem.
Ja pärast seda valati mind üle sooja armastuse ja toetusega. Sain toetavaid kaisutusi ja paisid blogi lugejatelt ja lähedastelt. Sain seda naiselikku toetust, mida mul just vaja oli. Suur aitäh kõigile, kes võtsid aega, et mulle sooje sõnu kirjutada! Ma olen nii tänulik, et jagasite minuga oma energiat. See kõik aitas mul tunda end jälle väärtuslikuna. Tundsin end täielikuna ja süda oli armastust täis.

Sealtmaalt olen olnud palju tasakaalukam, armastavam ja ettevõtlikum. Olen jõudnud palju korda saata ja samal ajal ka palju tähendusrikkamalt puhata. No nii mõnus. Võtsin ka mitmes asjas südame rindu ning ületasin ennast. Olen ise jaganud armastust välja ja saanud mitme inimesega veelgi lähedasemaks. Ja kõik, kes oma mõtteis minule kaasa elasid, mängivad selles suurt rolli. See tekitab soovi olla veel parem. Ma tahan olla hea.

Ma olen hea. Ma olen hea naine, hea ema, hea inimene.

Ma armastan, ma olen armastatud.

 

päike-südame-all selfi

 

Advertisements

3 thoughts on “AITÄH

  1. K

    Vabandust aga mul kohutavalt kripeldab. “vajutasin gaasi põhja”, “laps tagaistmel”, “meest kõnedega pommitamas”, “hüsteerilistelt nutmas” -mõtle see olukord korralikult läbi ja järgmine kord pea auto kinni kui helistada vaja või kui tunded üle pea kasvavad. Ja sõites keskendu juhtimisele. Pole vaja ennast ja last ohtu panna.

    1. Anette

      Täiesti nõus! Isegi kui kõnepruugis liialdasin, oli olukord ohtlik. Ohus ei olnud ainult mina ja mu lapsed vaid ka teised liiklejad. Olen pärast seda tihti õõvastusega mõelnud erinevatele kohtadele, kus oleks võinud õnnetus juhtuda ja mõelnud, et kui sarnane olukord peaks juhtuma, siis puhken kasvõi sealsamas nutma ja keeldun sõitmast, sest võin olla potentsiaalseks ohuks. Ja ausalt, käsi südamel ütlen, et telefoniga ma sõidu ajal ei räägi – teen peatuse või helistan esimesel võimalusel tagasi.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s