HEA ELU

Kaks asja, mille eest ma praegu eriti tänulik olen – toidu koju toomise teenus ja meie vanker.

Esimene on ikka tõeline õnnistus. Toidu internetist tellimise võimalused on jõudsalt laienenud ja ma hakkasin seda regulaarselt kasutama eelmise aasta lõpus, kui pereeelarve vajas korrigeerimist. Korra varem olin ka seda teenust kasutanud, sest auto paksust lumest ümbritsetud ning mul polnud võimalust beebi ja väikelapse kõrvalt seda lahti kaevata ja siis veel nende kahega poeretk ette võtta. Sellel on nii palju plusse ja vaid mõned miinused. Enne teenuse kasutama hakkamist olin pikka aega koostanud nädalamenüüd ja poenimekirja ning see süsteem muutis meie elu kordades säästlikumaks ja stabiilsemaks. See vähendas märkimisväärselt poes käimise stressi – asjad said kiiremini korvi ning niisama riiulite vahel tiirutamist jäi vähemaks. Tihti käisime poes terve perega ja see tähendas kolmekordset energiakulu, sest kunagi ei teadnud kuidas üks beebi end ülal pidada jaksab ning kogu aeg oli vaja ühte oma käruga ringijalutavat tegelast ümber rääkida. Enamasti õnnestus aga alati oli võimalus, et pidime poest lihtsalt pooltühja korviga lahkuma, karjuv laps kaenlas. Üksi poes käimine oli mõnus aga võttis samuti aega, eriti lahtiste puu- ja juurviljade pakkimine ning kuigi nimekirjaga oli tiirutamist vähem, rändas korvi siiski ka muud kraami, mis polnud nimekirjas. Internetist toidu ostmisel juhtub isudele järeleandmist harvem. Väga ei eksi teistesse kategooriatesse ära, kui nimekiri ja kogused on ees, mille järgi juhinduda. Kui toidukorv on valmis, valid kohaletoomise aja, maksad ning jääd ootama. Kuller sõidab kaubaga ukse ette, küsib allkirjad, toob toidukotid tuppa ja that’s that. Nii mugav! Energia-, aja- ja kütusekulu on minimaalne ning raha kulub ka palju vähem. Varasemalt polnud meil väga selget ülevaadet, kui palju meil kuus toidule kulub – see selgus alles kuu lõpus. Nüüd aga saab toidukorvi nii hästi planeerida, et ühele toidukorvile läheb 15-20 eurot vähem kui varem. Kui mitte rohkem.

Mõned asjad aga häirivad. Esiteks kilekottide kasutamine – kaup pakitakse kilekottidesse, köögiviljad ja puuviljad veel eraldi väiksematesse kilekottidesse ning neid koguneb iga ostuga päris mitu. Mis seehea ja mõistlik lahendus olla võiks, seda ka ei oska öelda. Võib olla mingi süsteem ringluses kastidega. Klient saab kastiga toidu ning järgmine nädal vahetab selle uue kastitäie toidu vastu jne. See eeldaks siis ilmselt mingit pikemat lepingut kliendiga ning vajab suuremat läbimõtlemist. Teine asi on see, et autod on jahedad, mis on täiesti loogiline, sest toit säilib jahedas paremini, aga mõned asjad ei talu pikemat jahedust. Värske basiilik näiteks närbub juba järgmisel päeval märkimisväärselt ära, seda peab järelikult eraldi ostmas käima. Korra on juhtunud ka, et kulleril on kastid uppi läinud ning asjad toidukotist jalga lasknud. Keegi teine sai tol korral minu paprika ja peekoni endale aga õnneks tuli kauplus vastu, avaldas kahetsust ning tagastas mulle raha. Rohkem pole selliseid asju juhtunud ja muus osas olen ma rahule jäänud.

Kui varem vedasime suuri toidukotte ühistranspordiga ja jala, siis oli alati valik, kas käime korra ja kanname raskeid kotte või käime iga paari päeva tagant jälle poes. Pärast juhiloa ja auto hankimist õhkasime ikka korduvalt, et küll on hea, kui ei pea kotte läbi linna tassima. Nüüd aga ei pea soovi korral isegi autot kasutama, toit sõidab ise meieni. Huvitav, kas ja kui palju keskkonda säästvam selline variant on?

Praegu olen toidukorvi tellinud eCoopist ning olen siiamaani täitsa rahule jäänud. Kuigi alguses ma olin Säästukaardi süsteemi suhtes skeptiline (on võimalik maksta Säästukaardi krediidiga ning hiljem maksta korraga kõikide poeskäikude eest ehk siis põhimõtteliselt võlgu võtta), siis praeguseks on see mulle meeldima hakanud, sest näen iga kuu ära, kui palju toidule ja majapidamistarvetele kulunud. Iga kuu tuleb panka e-arve, maksmine käib kiiresti ja mugavalt. Meie elu on see lihtsamaks ja säästlikumaks teinud, soovin endale selles suhtes järjepidevust!

 

Teine asi – vanker. Me saime selle teiselt ringilt minu sugulaste käest. Tegemist on Classic raamil Emmaljunga isendiga ning eelnevalt oli olnud kasutuses vist kahe lapsega. Vähemalt. See on praeguseks vast kuskil 10 aastat vana ehk? Meil on ta samuti kahe lapsega kasutuses olnud ning ma ei saaks rohkem rahul olla. Meil ikka hirmsasti vedas, et enne kui me isegi vankri peale mõtlema hakata jõudsime, pakuti meile nii head varianti. Jäi ära see proovimine ja valimine ja otsimine. Ma olen näinud, kuidas nii paljud sellega pead valutavad. Mõnele muidugi väga meeldib see protsess aga see pole päris minu jaoks ja ma olen tänulik, et ise seda tegema ei pidanud. Aitäh! Vanker vastab täpselt meie vajadustele, on vastupidav ja töökindel. Vahepeal rattad veidi krigisevad aga natuke puhastamist ja kõik töötab jälle sujuvalt. Nüüd alles hakkasid rattad tegelikult alt ära lagunema – velgede plastikust lukustussüsteemid olid rabedaks muutunud ning ma teadsin, et varsti need lähevad katki. Ja just siis kui ma kodust eemal olin, murdus üks ratas alt ära ja ma pidin kolme rattaga tagasi koju saama, heheh. Kasutame käru iga päev ning pool aastat veel vähemalt, seega ei tahtnud täitsa maha ka kanda. Kaalusime uue raami ostmist aga Classicut parasjagu polnud, seega otsisin uusi rattaid ning see osutus palju paremaks otsuseks. Leidsin meie raamile järelturult sobivad veljed, vahetasin rehvid ära ja lausa lust on sellega nüüd manööverdada. Rattad on korralikult fikseeritud, ei mingit vänderdamist. Hea turvaline jälle jalutada. Vast peab nüüd veel mõned aastad muredeta vastu. Ülejäänud osadel suuri kulumisjälgi pole, väga korralik ja vastupidav. Mina ja Mees oleme mõlemad sellega rahul.

Hea, kui kodus on praktilised ja vastupidavad asjad. Tasapisi selliste asjade osakaal minu ja meie pere elus kasvab, mis tähendab, et asju on vähem aga need vähesed asjad peavad kaua vastu.

 

Hea, kui on hea elu. Kui on soe kodu, hea toit ja tugev tervis. Ma proovin viimasel ajal rohkem neid asju hinnata, sest kõik ju teavad, et nii kaua, kuni nohu pole, ei tea, kui hea on vabalt hingata. Igapäevased asjad kipuvad iseenesestmõistetavaks muutuma aga need on ju meie elu alustalad – kui üks sammas laguneb, siis on üsna ebaturvaline olla. Hinnakem siis neid, mis toovad hea ja turvalise tunde!

 

Advertisements

4 thoughts on “HEA ELU

  1. Ma olen ka nii rahul, et ei pea ise nii palju poes käima. Olen kasutanud ka eCoopi aga isiklikult ei meeldinud – liiga palju tooteid, mille kõlblik kuni tähtpäevani oli 1-2 päeva aga mina telllisin toidu väljavaatega nädalaks (7päevaks).

    Kuna meie perele meeldib Prisma, siis lasen seal ostukorvi kokku panna ja siis käib elukaaslane Uberiga (2-3€) toidul järgi, Tavaliselt kirjutan ka märketesse, et kilekotte võimalikult vähe kasutada ning vahest pakivad kõik pappkastidesse (ka värsked juurikad jne v.a lahtine kartul). Olen väga rahul!

    1. Anette

      Ma nüüd pärast sinu kommentaari avastasin tellides, et eCoopis pole üldse võimalustki mingeid kommentaare juurde kirjutada ja tõepoolest, mõne kiiresti rikneva toiduaine tõttu pean menüüd ümber tõstma aga see pole siiani väga muret teinud, ma ise niikuinii pidevalt enesetunde pealt teen (jaksan-ei jaksa).
      Pean teisi teenusepakkujaid ka proovima. Lehekülje kasutusmugavus on minu jaoks ka hästi oluline. Väga tähtis on see, et saaks kiiresti süsteemile pihta aga erinevaid lehti võrreldes on näiteks Maxima lehekülg veidi ebaloogiline. Peab rohkem süvenema muidugi. Prismast olen ma head kuulnud aga kahjuks asuvad need meie suhtes kehvades kohtades. Mulle meeldiks, kui nemad ka kojuvedu pakkuma hakkaksid.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s