TEGUS JA SUJUV

Nädalavahetus oli üsna tegus. Mu terav silm hakkas märkama kõike, mis puhastamist vajas ja nii ma üks hetk avastasin end seinu ja uksepiitasid küürimas. Tõstsin alumise korruse põrandalt kõikvõimalikud asjad ära, tegin tolmuimejaga ning tõmbasin lapiga ka üle. Kasutasin seda energiatuhinat ära ka järgmisel päeval ning muudkui toimetasin.

Tubli isa mängis sellel ajal lastega ülemisel korrusel ning nad läksid Tütrega tema toa koristamise pärast hullusti riidu. Nad on mõlemad võrdlemisi kanged tegelased ja puksivad üsna tihti omavahel sarvi. Kuigi ma alati ei pea Mehe kasvatusmeetodeid heaks, siis annan endale aru, et see on lihtsalt selle pärast, et ma olen ema. Emad ja isad kasvatavadki lapsi erinevalt ning see on okei. Muidugi, põhilised veendumused peaksid ühised olema aga olukordade lahendamine käib lihtsalt teistmoodi. Sellesse tülisse ma lõpuks heatahtlikult siiski sekkusin – saatsin Mehe õue Poega magama panema ning läksin kuulasin Tütre mure ja nutu ära. Pärast rahunemist koristas ta rõõmsal meelel minu näpunäidete najal oma toa ning vahetas viimaks kell 3 päeval ka riided ära. Tänu sellele jäi ära ka tülitsenud osapoolte mossitamine – me saime minna sõbranna juurde piknikule ja grillile.

Õhtu haripunkt oli ilmselt kaminakanal. Kuna Poeg on meil tulelemb, siis ta tükk aega lihtsalt istus diivanil ja vaatas telekas põlevat kaminatuld ning hiljem surus oma kõrva vastu kõlarit, et tule praksumist kuulata. Kummaline tegelane! Tulelembusest ja kõrvetada saamisest saab muide lugeda kõige värskemast Beebi ajakirjast, kus me perena ühes artiklis figureerime. Selline tore väike ja arglik unistus, mis mul täitus. Kunagi ammu, kui ma alles hakkasin pereajakirjadest huvituma, käis mu peast läbi mõte, et ükskord olen mina ka ühes ajakirjas! Ja saatuse tahtel nii läkski. Selle artikli kirjutas Kadi – mu armas uus sõbranna, kellega me alles hiljuti esimest korda kohtusime. Lisaks kõigele muule seob meid tore fakt, et meie pojad on ühel päeval sündinud. Meil on üks tore sõprus veel ees!

Kerge kõrvalepõige tuli vahele. Igatahes. Mul on tunne, et Tütar jäi selle tüli ja ilma jopeta õues jooksmise tulemusel palavikku. Tal on tükk aega olnud selline vinduv köha, mis üks hetk taandub aga siis jälle ägeneb ning eile hommikul hakkas tal palavik tõusma. Hommikupoole lapsed natuke jagelesid ja kiuslesid aga päeva edenedes muutusid mõlemad kuidagi väga normaalseks. Väga rahulikuks. Tütar suhtles oma vennaga väga rahulikult ning ei hakanud iga asja peale kriiskama, nagu tal varem kombeks oli. Võib olla oli asi selles, et me Mehega kumbki ei muretsenud selle palaviku pärast aga võtsime siiski rahulikult ning võtsime aega, et pikutada, lapsed kaisus. Mina isegi tervitasin seda palavikku, sest tavaliselt teeb see kiiresti oma töö ära – Poeg on oma haigused kõik maksimum paaripäevase palavikus olemisega seljatanud. Rääkisime juttu ning vaatasime multikat, pakkusime vett, ka süüa, millest enamasti keelduti. Palavik tõusis lõpuks üsna 39 lähedale ning olin valmis alandama hakkama aga pärast uinakut oli see kenasti jälle madalamaks läinud. Täna hommikuks on palavik läinud ning edasi ravime köha. Sinepi jalavann, Hustagil ja mee-sibula segu.

enne kui kõik laiali lendas

Ma soetasin meile “Pereema raviraamatu”, mis on meil juba mitu korda suureks abiks olnud. Mees vaevles siin nädala lõpus kõhuhädadega, ta võttis ise selle raamatu kätte ja uuris, kuidas end toetada. Et kiiresti ebamugavast olukorrast pääseda, otsustas ta võtta pitsi viina 1/5 tl pipraga. Toimis! Sülge eritus pärast pitsi võtmist üle 100 ml aga ülejäänud päev oli tip-top olla ning me saime kaubanduskeskusest kiirelt talle uued tennised soetada. Kuni ta tahtis kebabi süüa. Kiire leevendajana toimib aga seejärel tuleks ikkagi mõnda aega soolestikuga leebelt ümber käia – juua sidrunimahlaga vett, süüa kergelt seeditavat toitu ning võtta probiootikume.

Täna õhtul saab aga ahjus küpsetatud haugi, mis on oma aega sügavkülmas oodanud ning mida on tervelt poolteist kilo. Ma pole kunagi haugi teinud, loodetavasti tuleb hea. Oleks kahju, kui raisku läheks. Oma aega ootab veel vaevu pool kilo ahvenafileed, mille Mees koos haugiga sügavkülma lükkas. Ma olen kala valmistamisel üsna algaja veel, siiani on kogemus vaid punase kalaga. Mees on paar korda tahtnud katsetada aga need on nii kehvasti välja kukkunud. Suvel aga tuleb tahtmine uusi asju proovida, tore, kui vahel peale ka sunnitakse.

Tuli nüüd selline üldisem postitus. Tunnen, et võiksin selliseid rohkem kirjutada, et endal pärast tore lugeda ja meenutada. Muidu ma ainult heietan siin tunnetest ja enesearengust – soovin rohkem seda igapäevaelu ka talletada. Näpud ristis!

PS! Ma pole kuskil veel seda maininudki aga meie perre on sündimas teine poisslaps. Mu kõige esimene sisetunne oligi õige. Juhuu, poisikene!

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s