BEEBIKUU

Ükspäev tahtsin nii väga hõisata aga piirdusin liblikatega kõhus. Nüüd aga võin hõisata küll, sest enam ei saa ära sõnuda – meil on uus auto käes ja lastele narivoodi ka olemas! Broneerisin ämmalt septembrikuuks täpselt paraja suurusega kohvri endale haiglakotiks ning hakkan sinna tasapisi asju laduma. Üsna reaalseks kisub see asi juba! Paar kuni mõni nädal veel loodetavasti, kuigi iseenesest võin oktoobrisse ka välja kanda.

Täna esimest korda meie uue ruumika autoga sõites avastasin ühtäkki, et olen maasturite ja väikebussidega samal kõrgusel. Täitsa lahe värk! Tagaistmele vaadates on lapsed nii kaugel ja armatuuril nuppe näppides peab ikka sirutama. Auto on lai ja pikk ja kõrge ning kuna mu ruumitaju on praegu selline so-so, siis võtan vääga rahulikult ja pigem ukerdan ja hoian turvalist puhvrit. Kabariitidega harjumine võtab aega aga ma olen ääretult rahul, et see autoteema lõpuks läbi on – meil on paraja suurusega auto, kuhu terve pere kenasti ära hakkab mahtuma. Vajadusel saab paar inimest veel mahutada ning järelkäru vedada ja katuseboksi peale panna. Jõudsin selle uue auto pärast korralikult põdeda ja vana auto pärast närvitseda aga lõpuks läks asi väga sujuvalt ja kiirelt. Nüüd on vaid vana auto maha ärimise vaev, millega õnneks ülemäära kiire pole.

Tükk aega olen järelturul sõrme pulsil hoidnud, et saaks lastele väikese nari soetada. Tütre praegune voodi on mingi 140 cm laiune kušett ning tema ja üleüldse selle toa jaoks selgelt liiga suur. Ma olen juba algusest peale tahtnud sellest lahti saada ja nüüd on see võimalus – voodi kolib ämma maakodusse ning talgute raames saab see septembri keskel sinna viidud. Kui ma nüüd alles ühel päeval jälle müügiportaale läbi kammisin, sattusin peale samal päeval üles riputatud kuulutusele, kus müüdi laste narivoodit koos madratsitega. Ja valget värvi ka veel. Ja saab kaheks eraldi voodiks lahti ka võtta! Jess! Võtsin kohe ühendust ning saime selle autoga samal päeval kätte ka. Ma muidugi tahaksin seda kohe kokku panema hakata, sest mina olen alati olnud see mööbli kokku panija ja lahti võtja aga enne on vaja teised asjad ikka eest ära saada. 39ndal rasedusnädalal seda muidugi kõige mõnusam teha pole aga saab sellest hoolimata tehtud!

Mul on tegelikult kerge kõhedus sees selle tähtajaeelse nädalavahetuse pärast, sest siis on ümberringi kõik inimesed ära. Ja mina olen lastega, eeldatavasti. Suur seltskond talgutab terve nädalavahetuse ämma maakodus, ühel päeval on mul tahtmine kodust kaugele sünnipäevapeole sõita ning teisel päeval on minu sugulastega Teletornis üritus. Ja mind hirmutab see kõik seetõttu, et kogu oma toreduses on need üritused väsitavad ning väsinuna ma sünnitama minna ei taha. Ma tean, et nendel kuupäevadel ma ei sünnita aga ma ei saa välistada sünnitegevust. Uhuhhuu! Pean endale mingi puhvri tekitama ning leppima inimestega kokku, kes on vajadusel valmis ajutiselt mu vastutused enda peale võtma. Keegi peab mulle veel ingverikarrit ka tegema ja pärast sünnitust sünnitusmajja tooma.

Aga õnneks on selle nädala lapseootushommiku teema “Rahu” – tundub, et just seda mul praegu seoses sünnitusega vaja ongi. Puhkust ja rahu. Ja karrit.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s