RÜTM, VIIMAKS

Pärast Biiki sündi olen end korduvalt ebakompetentse emana tundnud. Tundnud, et ma ei tea absoluutselt, mida ma teen. Majas on olnud pinge, sest ma olen justkui äraootavas olekus, et millal asjad paika loksuvad.

Täna loksusid, siis kui poegadega jalutamas käisin – Jarl kärus, Biik linas. Tundsin end hästi ja turvaliselt ning jõudsin järeldusele, et Jarl ei pea käima lasteaias. Koht on olemas ning väga hea, kui meil on võimalus ta vajadusel hoidu viia aga pelgalt koha olemasolu pärast ei pea käima lasteaias. Olin varem kuidagi survestatud teda sinna viima aga pärast sünnitust on see pigem meie rütmi leidmist seganud. Meile kõigile on parem, kui saan olla lastega kodus. Säde käib seal muidugi rõõmsal meelel ja kui Jarl käib lasteaias vastavalt vajadusele, siis Säde on vastavalt vajadusele kodus.

Jarl pole lasteaiaks veel päris valmis ning on selgelt näha, et mina olen talle praegu kõige tähtsam. Ta on väga mõnus mees ka, erinevalt Sädest on ta palju altim minu sõna kuulama ega tatsa naljalt tagasi vaatamata minu juurest minema. Ta pole nii isepäine ja uudishimulik ning ei protesteeri niivõrd palju, ainult siis, kui ta on väsinud või näljane. Jarl on üliarmas väike inimene. Lõbus ja hell, kohati ka üsna suur eputrilla, eriti kui torti pakutakse. Tal on nii iseloomulikult krussis juuksed ja ümmargused silmad ning ta vaikselt moodustab kahesõnalisi lauseid. Jube äge! Ja need toredad asjad tulevad välja siis, kui tal on olnud piisavalt aega kodus olla, oma turvalises keskkonnas armastatud inimeste keskel. Lasteaiast toob ta enamasti kaasa palju stressi ning magamamineku ajal on tal eriti suur vajadus minu läheduse järele. Ma kartsin, et mul saab olema beebi ja väikelapsega raske, sest pärast Jarli sündi oli. Aga hoopis lihtsam on, palju-palju lihtsam.

K on minuga nõus. Kuna tal on puhkus, siis on ta kõige selle juures olnud – näinud Jarli käitumist ning minu olemist. Eile õhtul ma ei tahtnud üldse rääkida, sest teadsin, et hakkan nutma. Jarlil oli palavik ja silmanähtavalt väga paha olla ning ma tundsin end kõige ebakompetensema emana maailmas, sest ma tahtsin teda nii väga tundide kaupa kaisus hoida aga seda on raske teha, kui beebil on vaja süüa ja samuti kaisus olla. Andsin endast tol hetkel nii palju kui sain aga süda igatses rohkemat. Mul oli kurb olla, et ma ei saa oma lastele praegu anda nii palju kui nad vajavad. Või nii palju kui ma tahaksin anda. Ma tean, see on üks leppimise ja rahu tegemise koht, sest ma tahan üsna palju ka ning mul lihtsalt pole sellist ressurssi. Täna tunnen end aga kordades paremini ning olen enda vastu hea. Lapsed on ka õnnelikumad ja rahulikumad.

img_5752
jah, ma olen 25 ja mul on kortsud

 

Hea sügis, ilus sügis. Täiesti kindlalt minu lemmikaastaaeg. Uued algused ja vanad armastused.

 

Advertisements

2 thoughts on “RÜTM, VIIMAKS

  1. Saskia

    Ei tea kus need kortsud sul olema peaks 😀 jumala sile emme. Nii tore on lugeda kuidas teil uue titaga kulgeb.Olen peas ja hinges teiega.Tea, sa oled IMELINE, et suudad enda kasvatamise kõrvalt neid toredaid tegelasi kasvatada ja nende eest head hoolt kanda.

    Kallid ja paid 🙂

    1. Anette

      Ehhee, need on õnneks need naerukad, vahel märkan kulmukortsu ka.
      Nii hästi öeldud enda ja laste kasvatamise kohta, aitäh! ❤️ Õpin ise nii palju ja loodan lastele eluks ja armastuseks vajaliku kaasa anda!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s