SEDASORTI PÄEV


Langesin täna hästi madalale.

Alustuseks andsin lastele kommi. Enne hommikusööki. Esimene suur viga. Suur-suur-suur viga. Siis üks neist ei söönud putru. Okei, lõunani mängime ja oleme. Siis said mõlemad veel ühe kommi kätte. Ja siis hakkasid mõlemad veel nõudma. Puder ikka söömata. Järgmisel hetkel panin piltlikult öeldes kogu päevale tule otsa – ütlesin, et enne midagi muud süüa ei saa, kui puder on otsas. Siis me istusime köögis tükk aega, Säde nuttis ja karjus. Siis me läksime lastetuppa. No et lõunauni ja nii. Ikka karjub ja nutab. Istusime magamistoas tükk aega, terve aeg karjub ja nutab. Kohati täiiesti südamest.

Väsin mitu korda ära, tahaksin asju loopida ja lõhkuda, ise nutta ja karjuda. Selle asemel toetan lauba vastu narivoodi äärt ja ohkan. Teine laps ka nutab, ei taha magama jääda. Siis kolime suurde voodisse, kõik neljakesi. Kogu see aeg on üks beebi mul rinna otsas olnud, kah ei maga. Proovin veel natuke, siis loobun. Lähme autoga sõitma. Poisid jäävad magama, sõidan läbi mäki drive-in‘i. Kohv ja jäätis. Koju jõudes on mul veidi puhanud aga ikkagi jonnised lapsed.

Ei jõua järgmist uneaega ära oodata.

Ma ei taha nii palju lastega üksi olla. Mul oli juba meelest läinud, kui hulluks see ajada võib.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s