AASTA VIIMANE

Kirjutasin eelmises postituses, kuidas Jarl meil haiguseid kõige kergemini põeb. Ja kuidas ta võib keskmise lapsena olulisest tähelepanust ilma jääda. Nojah. Me ei saanud ühel ööl üldse magada, sest ta ärkas iga natukese aja tagant üles ning kurtis valu aga me ei saanud üldse aru, kust kohast valutab ja mis viga on.

Sama olukord jätkus hommikul, palavik hakkas ka tõusma. Jarl jäi diivanil magama ja kui ärgates pea padjalt tõstis, oli ta kõrvast mäda välja voolama hakanud. Uhh! Milline kergendus oli teada, milles asi! Kergendusega koos tuli tunne, et see on nüüd viimane. Viimane haigus sel hooajal. Et jõulud saame rahulikult mööda saata.

aas
suvine
Haiguste tõttu pole meil erilist jõulutunnet koju saabunud. Piparkoogitaigen istub külmkapis, päkapikud on väsinud ja hajameelsed, jõulupuud pole toas*. Kõike varjutab väsimus ja hõre olemine. Täitsa kurb noh. Ma tunnen, et mu aju lihtsalt ei tööta. Ma pole võimeline praegu tulevikuplaane tegema, sest kõik on justkui ebakindel ja määramata ning ma ei oska erinevaid stsenaariume välja mõelda. Survival mode. Täielik säästurežiim on peal praegu.
Positiivne on aga see, et eile tõstis K autosse kõik need kotid ja kastid asjadega, mida me enam kodus ei kasutanud**. Selline tunne nagu oleks sisemiselt puhastunud, palju kergem hakkas. Tore on ka see, et mul pole hullumeelset magusaisu. Kui pole kaua aega söönud, pole ka isu. Tänu sellele on ka kergem olla, pole väsitavat veresuhkrulangust ning kui kõht on tühi, võtan end kätte ja valmistan midagi toekamat. Jube raske oli enne selle ree peale saada aga nüüd, kui olin sunnitud, siis on selle võrra lihtsam.

Hoeh, õnneks kohe algab uus aasta. Olen tänulik. Need õppetunnid kasvatavad meeletult kannatust ning õpetavad enese märkamist ja hoidmist. Vahepeal on küll tunne, et selliseks see elu jääbki aga see on see mu tumedam pool, mis niimoodi mõtleb. Praegu tuleb lihtsalt oodata kuni see periood täielikult möödub. Järgmine aasta paistab küll helgem.

* Nüüd juba on! Garaažist leitud kunstkuusk pakub meile sel aastal rõõmu. Väike ja sümmeetriline.

** Asjade hulgas oli mitu kastitäit raamatuid, mille viisime Raamatukoi poodi, kus need läbi vaadati. Sorteeriti ca 100€ eest raamatuid välja ning kutsuti ülejäänutele järgi, need viisime Uuskasutuskeskusesse. Lihtsalt infoks, kui keegi raamatute hulka kodus vähendada tahab või midagi. Teil võib olla väärt kraami, mida raamatupoes näiteks enam pole saada.

Advertisements

2 thoughts on “AASTA VIIMANE

  1. Sa kirjutad nii hästi, et mul tekkis kohe tunne nagu tahaks ise tulla sinu juurde piparkooke küpsetama ja lapsi hoidma, et sa saaksid puhata.

    Ma ei tea kui kaua ma su blogi olen lugenud, aga alati saan sellise hea tunde kaasa. Isegi kui räägid nii tõsistel ja mitte üldse helgetel teemadel. Sa oskaksid nagu maailmavalu kirjeldada sama mahedalt kui kaunist lumesadu.

    Mulle meeldib su blogi ja sa oled nii ilus hing.

    1. Anette

      No jummel, mis suure tunde su kommentaar üles kutsus! Nii armas ja otse südamesse. Just siis, kui ma tunnen, et ei ole kõige parema kirjutamissoone peal. Aitäh, armas! ❤️

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s