KUIDAS MA EI OSKA

Ma ootasin, et kuus kuud pärast sünnitust hakkaks mu kaal iseenesest langema. Sest nii on eelmistel kordadel olnud. Ei hakanud. Tundsin end nirusti, rentisin õega kahepeale elliptilise trenažööri, et iga kell sellel sõtkuda saaks. Kaal ei liikunud aga võhm kasvas. Kuna kaalunumber ei muutunud, siis tundsin end jälle nirusti ja võtsin endale appi kalorite ja trenni ja kaalu ja vee joomise jälgimise äpi. Hakkasin siis kaloreid kirja panema ja nonäedsasis, kaal hakkaski langema ja päris kiiresti. Kuni jälle seisma jäi. Siis loobusin kalorite lugemisest ja hakkasin tunde pealt tegema.

Aga. Siin on nüüd konks. Kas see on ikka see päris tunne või olen jälle kohas, kus piiran end absoluutselt kõigega ning jätan keha nälga? Kui ma kaalu langetamise käsile võtsin, siis ma pelgasin kohe alguses, et see võib mu endasse neelata. Niimoodi, et ma olen lihtsalt õnnetu ja haige. Et see muutub kinnisideeks ja ma ei oska enam asju mõistusega võtta ja lihtsalt teen endale haiget. Need numbrid mu ees ekraanil sõidavad intuitsioonist ja kehatunnetusest lihtsalt üle. Need võtavad kogu mu elu üle. Ja ma ju teadsin seda enne ka, et nii võib juhtuda ja tõenäoliselt juhtubki.

Kui ma teist last imetasin, siis juhtus minuga sarnane asi. Ma piirasin oma toitumist väga tugevalt (hirmuga, mitte äppidega) ning ühel hommikul ärkasin üles väga tugeva pearinglusega, mis jätkus järgmisel päeval koos terava peavaluga ning mille tõttu ma lõpuks EMOs käisin. Sealt saadeti mind koju sõnadega “söö, joo ja puhka”. See oli minu esimene väga jõhker migreen. Varasemalt olin kogenud nägemishäireid ning kerget peavalu, mis vihjasid, et miski on korrast ära aga ma otsustasin neid märke ingoreerida, liigitada need lihtsalt stressi alla. *nagu stress oleks ilgelt lihtne*

Tundub, et kui kehal on millestki puudus, siis ta hakkab migreene tootma ja kuskil kaks nädalat pärast seda, kui ma kaloreid lugema hakkasin, sain sellise migreenihoo, et midagi hullu. Olime siis perega Hiiumaal ning kogesin ka kõnehäired, mis ei jäänud ka Kle märkamatuks. Ja nüüd paar päeva tagasi ärkasin peavaluga üles, mis halvas kogu mu hommikupooliku ning eile õhtul algas järgmine hoog, mis õnneks laseb elada aga annab endast kogu aeg märku.

Mu keha on korra nälgimist kogenud. Olin siis väga noor, väga hea tervisega ning keha talus palju, kuni ma ei pidanud enam näljutamisega tähelepanu püüdma. Aga nüüd – mu keha on läbi teinud kolm rasedust, käsil on kolmas imetamisperiood ning mu ressursid on läinud sinna. Ja lähevad siiani. Seega, kui hoian keha näljas, saan vastutasuks migreenid. Ja see on samaaegselt miski, mis on nii kohutav ja miski, mille eest olen tänulik. See muudab olemise nii abituks ja talumatuks, et tahaks lihtsalt pildi tasku visata, et jumala eest enam sellist asja kogema ei peaks. Aga samal ajal annab kehv enesetunne (väga-väga jõhkralt kehv enesetunne) märku, et ma teen midagi valesti ja on aeg end  p ä r i s e l t  kuulata. Või isegi vaadata – kui mu niigi tumedad silmaalused lähevad veelgi tugevamaks ning peeglist vaatavad vastu aukus ja väsinud silmad…

Oeh, aga ma päris täpselt ei oska. Ja see teeb mind õnnetuks, et kuidas ometi. Kuidas ma teen endale niimoodi liiga. Miks ma end ei usalda, miks läheb teiste arvamus mulle nii korda, mille pärast ma seda üldse teen või teha tahan või…? Eesmärk on ju ennast hästi tunda, nii alguses, protsessis kui ka nö lõpus. Miks on siis nii lihtne endal käest kaduda.

Eks see raske olemine on ka osa protsessist, kõik ei pea ka ilmtingimata mõnus olema aga praegu on kindel see, et senine viis mulle ei sobi. Tasa ja targu?

Advertisements

2 thoughts on “KUIDAS MA EI OSKA

  1. Hei-hei!
    Selles osas saab sind imeline Kerly Saarkoppel aidata. Minu elu muutis tema programmis “Awaken the Goddess” osalemine täielikult.
    Otsi ta Facebookis üles ja kirjuta ja sa ei kahetse seda karvavõrdki. Kaotada pole samuti midagi. Peale üleliigsete kilode ja kõige selle, mis on sind takistanud senini elamast täiel rinnal 🙂

Leave a Reply to Anette Cancel reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s