EELKEVADPUHASTUS

Mõnikord on mul lihtne end maailma asjadest ja teiste inimeste valust distantseerida aga mõnikord ei oska ja olen väga tundlik raskete tunnete suhtes ega suuda end sellest välja raputada.

Siis ma proovin uurida, kas see on juhtub regulaarselt või mõjutavad muud faktorid. Kas see on põhjustatud tsüklist või tühjast tassist või tekitab miski muu stressi? Mida ma saaksin selle suhtes kohe ette võtta või kas on üldse vaja kohe praegu midagi teha? Tavaliselt soovin ikkagi kohe midagi ette võtta. Juua teed, kirjutada, jalutada, lugeda ilukirjandust, et mõtteid eemale saada. Mõnikord on vaja lihtsalt läbi tunda aga praegu ma ei taha, sest need asjad pole üldse minuga seotud. Praegu on mul mitu faktorit korraga: tass on tühi, liiga palju infomüra ja vähe loodust.

Ma olen aja jooksul liiga palju infokanaleid enda ümber kogunud ja eile tegin korralikku puhastust. Eemaldasin sotsiaalmeedias enda jälgimisest enamus kontosid, kanaleid, gruppe, mis mulle enam midagi ei anna ning pigem tekitavad mingil määral stressi, kas siis oma sisuga või on see mu enda tekitatud stress, et ma pean vaatama või lugema, mis siis, et ei meeldi või enam ei huvita, sest olen jälgija ja pean justkui toetama või muu selline fabritseeritud põhjus, millel pole tegelikult mitte mingisugust alust.

accurate

Natuke kergem on aga midagi on veel vaja. Pärast K reisilt tagasitulekut veebruari alguses pole ma ikka ühtegi kosutavat matka ette võtnud aga loodan sellel nädalavahetusel minna. Siht on Marimetsa looduskaitseala. Ootan väga külmas looduses jalutamist. Mulle väga meeldib jäine tuul põskedel ja pärast ülessoojenevad reied. Nii karastav! Karastamise teemal mõlgub mõtteis ka taliujumine, mida Raili mulle väga veenvalt jutlustab aga ma päris valmis vist veel pole. Ehk järgmine talv? Tassi täitmise ja poputamise nimekirjas on ka spaakülastus. Ohh, kuidas ma igatsen vee sees olesklemist, soojas saunas unelemist ning hoolitsustes ja massaažides mõnulemist. See annaks mulle elu tagasi, kuigi tegelikult on praegu päris mõnus ja tasakaalukas.

Kui ma muutun eriti tundlikuks raskete asjade suhtes, mis minuga otseselt seotud pole, siis on üsna viimane hetk enda eest hoolitsema hakata. Jälle. Ühest küljest oleks hea, kui igasse päeva-nädalasse-kuusse oleks planeeritud enesehoole aeg aga tihtipeale on see koht just see, mille arvelt muid asju teha. Pole lihtsalt kujunenud prioriteediks ja siiani on natuke imelik üksi jalga lasta, et oma hinge toita. Samal ajal tean, et see pole mingi probleem mu lähedastele ja pole aus oodata, et partner või keegi teine mulle aja kandikuga ette tooks. Ise teen.

Ühesõnaga. Olen jälle väsinud ja asjad, millega puhanuna suudan suurema kahjustuseta toime tulla, on praegu eriti raskeks koormaks ning alati ei ole enda heaolu nimel võimalik neist täielikult hoiduda ka. Niisiis, kirjutan oma teraapiaks, lähen joon piparmünditeed ja loen raamatut, õhtul lähen välja ja saan sutsu jalutada ka. Ja miskine kultuurielamus on ka programmis sees, loodetavasti ka hea toit.

Ja ilmad on soojemad ja kevad terendab ja. Sel aastal on meil eeldatavasti suuremad muutused ka toimumas. On, mida oodata ja mille üle headmeelt tunda. Lihtsalt, ei ole hea pea ees üleni selle sisse hüpata ja kõik muu unustada, sest tulevik tõotab midagi. H e t k e s on elu.

Advertisements

One thought on “EELKEVADPUHASTUS

  1. julgustan proovima! Just tulin ja tunnen end nii elavana! Juba tahan tagasi. Võime kokku leppida, et tuled ükskord lihtsalt kaasa – mul julgem ja sa saad ka lähedalt nuusutada seda jäist vett 🙂

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s