PEHMED TUULED UUED

Viimasel ajal on mind hakanud närima see, et me viibime väga palju virtuaalmaailmas. Mina ja Mees. Praegugi seda blogi kirjutades on natuke vastik tunne kõhus aga kuna Tütar praegu suhteliselt ennastunustavalt mängib, siis võtsin selle aja, et kirjutada. Ma tahan viia sisse muutused ja reeglid kodus – kui koju saabume, siis paneme telefonid kindlasse kohta, kus me neid ei puutu välja arvatud siis, kui keegi helistab või kui on vaja ise helistada. Õhtuti ekraani vahtimise asemel hoopis loeme raamatut või mängime koos. Kui me uude koju kolime, siis me telekat kaasa ei võta ja ma olen selle pärast natuke elevil. Siis lihtsalt ei ole midagi, mida sisse lülitada. Suve jooksul tahtsin ma igal pool mööda Eestimaad ringi reisida ja uusi kohti avastada aga ikka oleme enamus ajast linnas olnud. Kuna praegu on mul praktikat veel vaja teha, siis pole saanud minna ma loodan selle nädala jooksul ühele poole saada ja järgmisel nädalal juba saame trallama minna. Võib olla isegi piiri taha.

Aga täna. Täna käisin Tütrega raamatukogus. Mõtlesin, et peaks isegi regulaarselt seal käima hakkama, et end rohkem lugema julgustada. Lugeda ettenähtud ajaks raamat läbi, viia tagasi ja asemele tuua uued. Enne reisi peaks kindlasti Tütrele sealt uued huvitavad raamatud võtma ja talle mingid uued mänguasjad ka meisterdada, et reisil oleks uut huvitavat tegevust. Ma pean reisi põhjalikult ette valmistama. Mitte küll täielikult tegevusi täis planeerima, vaid et kõik vajalikud asjad oleksid olemas. Huhh, see on nii huvitav! Kui ma kunagi oma perega reisil käisin, siis varapubekana mõtlesin, et issand kui mõttetu ja igav aga kui tagantjärele mõelda, siis oli ikka mõnus ja huvitav küll. Ja nüüd saan ise täitsa oma perega reisima minna! Mulle meeldib metsas ja mägedes tatsata ja ilusates linnades jalutada. Mulle meeldib ööbida pansionaatides ja kämpingutes. Lähme-lähme!

Advertisements